Fiiberureterorenoskoopia neerukivitõve ravis

Authors

  • Peep Baum

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10565

Keywords:

neerukivitõbi, ureterorenoskoopia, retrograadne intrarenaalne kirurgia

Abstract

Neerukivitõve ravis on kogu arenenud maailmas juhtival kohal endoskoopiline ja väheinvasiivne kirurgia. Peamisteks tänapäevasteks ravimeetoditeks on kehaväline kivipurustus, perkutaanne nefroskoopia ja ureterorenoskoopia, mis Eesti Uroloogide Seltsi andmetel 2007. a moodustasid kivitõve ravis Eestis vastavalt 28, 10 ja 60% tehtud operatsioonidest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) uroloogiaosakonnas alustati fiiberureterorenoskoopiaga 2007. aastal. Protseduur on väheinvasiivne, tüsistusi esineb nii operatsiooni ajal kui pärast seda vähe. Ureterorenoskoopia ravitulemus neerukivitõve ravis on võrreldav kehavälise kivipurustusega, mis on tänu tehnoloogia arengule viimastel aastatel tõusnud sellele oluliseks alternatiiviks. Meie esmasele kogemusel tuginedes on fiiberureterorenoskoopia näidustatud just alla 1 cm neerukivide, hulgikivide, adipoossete patsientide, antikoagulantide tarvitajate ja alumise neerukarika kivide ravis. Eesti Arst 2009; 88(5):340−345

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-05-01

How to Cite

Baum, P. (2009). Fiiberureterorenoskoopia neerukivitõve ravis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10565

Issue

Mai 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.