Glomerulonefriit – märkamatult progresseeruv neerukahjustus
Abstract
Glomerulonefriidid on põhiliselt immuungeneesiga neeru glomerulaarsed haigused, mille puhul esineb sageli ka põletikuline kahjustus. Glomerulonefriitide diagnostikas on oluline uriini analüüs, kus võib leida erinevas astmes proteinuuriat, hematuuriat, lisaks võib patsiendil esineda hüpertensioon ja neerupuudulikkus. Haiguse algstaadiumis võivad patsiendil igasugused kaebused puududa ning see põhjustab sageli diagnoosi ja ravi hilinemise. Haiguse süvenemise korral ohustavad patsienti nefrootiline sündroom ja selle tüsistused ning terminaalne neerupuudulikkus. Glomerulonefriidi lõpliku diagnoosi, ravitaktika ja prognoosi hindamise aluseks on neerubiopsia. Primaarse glomerulonefriidi eri vormid vajavad erinevat ravi, kuid haiguse progresseerumist ja neerukahjustuse süvenemist lõppstaadiumis neerupuudulikkuseni on sageli võimalik aeglustada. Paljud patsiendid ei vaja pidevat aktiivset ravi, kuid remissioonifaasis on vajalik haigete jälgimine ja regulaarne kontroll (uriini analüüs, vererõhk, neerufunktsioon), sest ägenemine ei pruugi esialgu tekitada vaevusi, mistõttu patsient ei pöördu ise õigel ajal arsti poole ja ravi võib hilineda. Eesti Arst 2009; 88(5):324−328Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
