Abdominaalse kompartmentsündroomi levimus ning ravitulemused TÜ Kliinikumi üldintensiivravi osakonnas aastatel 2004–2006

Authors

  • Annika Reintam
  • Joel Starkopf
  • Kadri Tamme
  • Reet Kitus
  • Liivi Maddison

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10578

Keywords:

intensiivravi, intraabdominaalne rõhk, abdominaalne kompartmentsündroom, ravimeetodid, suremus

Abstract

Uuringu eesmärk oli analüüsida abdominaalse kompartmentsündroomi (AKS) levimust, rutiinseid ravimeetodeid ning elulemust TÜ Kliinikumi üldintensiivravi osakonna andmetel aastatel 2004–2006. Andmed koguti prospektiivselt, analüüs tehti retrospektiivselt. Sel perioodil viibis üldintensiivravi osakonnas ravil kokku 1077 patsienti, intraabdominaalset rõhku (IAP) mõõdeti neist 370-l. Kokku 15 patsiendil kujunes välja AKS. AKSiga patsientide suremus oli 66,7%. AKS-diagnoos ei kajastunud üheski haigusloos, neljal juhul mainiti seda decursus’es. Konservatiivsetest ravimeetoditest kasutati kõigil patsientidel passiivset nasogastraalaspiratsiooni, seitsmel patsiendil narkoosi süvendamist ja kuuel lahtisteid. Dekompressiivne laparotoomia tehti kahele patsiendile. Eesti Arst 2009; 88(4):234−241

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-04-01

How to Cite

Reintam, A., Starkopf, J., Tamme, K., Kitus, R., & Maddison, L. (2009). Abdominaalse kompartmentsündroomi levimus ning ravitulemused TÜ Kliinikumi üldintensiivravi osakonnas aastatel 2004–2006 . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10578

Issue

Aprill 2009

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.