HIV-testimine

Authors

  • Kristi Rüütel

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10584

Keywords:

HIV-testimise juhised, universaalne testimine, riskirühmad, kiirtestimine

Abstract

Varane HIV-nakkuse diagnoosimine on oluline nii HIV-nakkuse ravi kui ka ennetamise seisukohalt. Euroopa Liidu riikides ei ole hinnanguliselt oma seisundist teadlik 15–50% HIV-nakatunutest ning seetõttu kuulub HIV-testimine ja nõustamine ning oma staatusest teadlike osakaalu suurendamine Euroopa Liidu HIV-ennetuse prioriteetide hulka. Eestis on aasta-aastalt suurenenud inimeste hulk, keda uuritakse HIVnakkuse suhtes. Samas ei ole näiteks meie suurimas riskirühmas – süstivate narkomaanide seas – ligi kolmandik nakatunutest oma nakkusest teadlik. Laiaulatuslikku HIV-nakkuse levikut Eestis arvestades peab HIV-testimine ka meil olema oluliseks osaks HIV-ennetamise strateegiast. Eesti Arst 2009; 88(4):262−266

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-04-01

How to Cite

Rüütel, K. (2009). HIV-testimine . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10584

Issue

Aprill 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.