Uneaja piiramine häirib kognitiivset funktsiooni ja on terviserisk

Authors

  • Ülla Linnamägi
  • Liis Sabre

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10587

Keywords:

uneaja piiramine, kognitsioon, uni

Abstract

Igale arstile meenub juhtumeid, kui valvetöö tõttu magamata öö järel on patsiendiga suhtlemine raskendatud, otsustuste tegemine ebatõhus, ärritunud patsiendiga suhtlemisel enese vaoshoidmine raskem. Kokkuvõtvalt – arsti töö kvaliteet on halvenenud. Kuidas suhtuda sellesse aga praeguste Euroopa trendide valguses, kus tööaega tahetakse reguleerida just selles suunas, et tööpäevad ei kujuneks liiga pikaks? Toetudes teaduslikele uurimustele, on need otsused põhjendatud. Kas tööandja on valmis maksma ebakvaliteetse töö eest ning kas riik peaks olema sellest huvitatud? Ebapiisav uneaeg põhjustab aju täidesaatvate funktsioonide halvenemist, meeleoluhäireid – seda on kinnitanud aju visualiseerimisuuringud, kus on leitud aju ainevahetuse langust otsmikusagarates. Mitteküllaldane uni põhjustab häireid ka organismi endokriin- ja immuunsüsteemis ning on metaboolse sündroomi ja kardiovaskulaarsete haiguste kujunemise riskitegur. Eesti Arst 2009; 88(4):281−285

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-04-01

How to Cite

Linnamägi, Ülla, & Sabre, L. (2009). Uneaja piiramine häirib kognitiivset funktsiooni ja on terviserisk . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10587

Issue

Aprill 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.