Kaksikraseduste kulg ja perinataalne tulemus TÜ Kliinikumi naistekliinikus aastatel 2003–2007

Authors

  • Kristiina Rull
  • Pille Vaas

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10595

Keywords:

rasedustüsistused kaksikraseduste korral, kaksikute sünnitusviis, laste seisund sünnil, mõjutegurid

Abstract

Uuringu eesmärgiks oli võrrelda spontaanselt ja kunstliku viljastamise tulemusena tekkinud kaksikraseduste kulgu ning tüsistuste esinemist, samuti hinnata kaksikute sünnitusviisi ning perinataalset tulemust aastatel 2003–2007 TÜ Kliinikumi naistekliinikus. Kaksikraseduste kulg oli sarnane sõltumata viljastumisviisist: tüsistustest esinesid kõige sagedamini aneemia, ähvardav enneaegne sünnitus, rasedusest tingitud hüpertensioon ja preeklampsia. Sünnitusjärgsetest probleemidest oli esikohal verekaotus > 1000 ml. Vaginaalselt sünnitas 39,3%; keisrilõike teel 57,9% ning kombineeritult 2,7% naistest. Peamiseks perinataalseks probleemiks oli enneaegne sünd sellest tulenevate tüsistustega. Teisena sündinud kaksik oli rohkem ohustatud asfüksiast, kuid tema seisundit sünnil mõjutas pigem enneaegsus kui sünnitusviis. Perinataalne suremus kaksikutel oli viis korda suurem võrreldes kõikide sündidega Eestis samal ajaperioodil. Eesti Arst 2009; 88(3):164−173

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-03-01

How to Cite

Rull, K., & Vaas, P. (2009). Kaksikraseduste kulg ja perinataalne tulemus TÜ Kliinikumi naistekliinikus aastatel 2003–2007 . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10595

Issue

Märts 2009

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.