Preeklampsia – raseduse raske tüsistus, mis võib järgmiste raseduste ajal korduda

Authors

  • Kadri Matt

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10598

Keywords:

rasedusaegne hüpertensioon, preeklampsia, HELLP-sündroom, loote kasvupeetus

Abstract

Preeklampsia (PE) on sagedasim perinataalse haigestumise ja surma põhjus. Kliiniliselt väljendub raske preeklampsia ema hulgielundikahjustuse ja loote kasvupeetusena. Uuringute tulemused näitavad, et PE on geneetiliselt determineeritud nii ema kui isa poolt, kuid haiguse vallandumise määravad just epigeneetilised tegurid koos keskkonnamõjuritega. Preeklampsia kordumise risk on vähemalt 50% koormatud anamneesiga patsientidel, eriti juhtudel, kui eelmine (esimene) rasedus komplitseerus raske PE-/HELLP-sündroomiga. Preeklampsia ennustamisel ja ennetamisel on oluline individuaalsete riskitegurite arvestamine ja raseda tervise igakülgne uuring, et täpsustada krooniliste haiguste, sh autoimmuunfenomenide, ning muude haiguste olemasolu. Preeklampsia ennetamine ja edasilükkamine on võimalik ratsionaalseid profü laktikaja ravimeetmeid rakendades. Eesti Arst 2009; 88(3):175−181

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-03-01

How to Cite

Matt, K. (2009). Preeklampsia – raseduse raske tüsistus, mis võib järgmiste raseduste ajal korduda . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10598

Issue

Märts 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.