Autoimmuunsus ja naise viljatus II. Folliikuleid stimuleeriva hormooni vastased antikehad autoimmuunse munasarjakahjustuse markerina

Authors

  • Kadri Haller-Kikkatalo
  • Aili Sarapik
  • Kadri Eomäe

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10604

Keywords:

FSH-vastased antikehad, viljatus, immunosupressioonravi

Abstract

Viljatutel naistel võib esineda üldine immuunsüsteemi autoimmuunne aktivatsioon, aga ka spetsiifi line munasarja koe vastu suunatud reaktiivsus. Munasarja koe vastased autoimmuunreaktsioonid on suunatud mitmete erinevate antigeenide, sh folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) β-alaühiku vastu (anti-FSH). Anti-FSH antikehad reageerivad eelistatult hormooni piirkonnaga, mis määrab ära FSH kinnitumise spetsiifilisuse tema retseptorile. FSH toime on oluline nii loomulikus kui ka viljatusravi käigus stimuleeritud follikulogeneesis. Ülevaateartiklis on keskendutud viljatute naiste vereseerumis leiduvate anti-FSH antikehadega seonduvate immunoloogiliste ja kliiniliste aspektide analüüsile. Lisaks on tutvustatud anti-FSH antikehade määramise näidustusi ja võimalust Eestis. Eesti Arst 2009; 88(2):91−98

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-02-01

How to Cite

Haller-Kikkatalo, K., Sarapik, A., & Eomäe, K. (2009). Autoimmuunsus ja naise viljatus II. Folliikuleid stimuleeriva hormooni vastased antikehad autoimmuunse munasarjakahjustuse markerina . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10604

Issue

Veebruar 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.