Primaarsete peavalude krooniliseks muutumine ja sellega seotud probleemid

Authors

  • Mark Braschinsky
  • Viktor Brin

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10606

Keywords:

migreen, krooniline igapäevane peavalu, ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu

Abstract

Migreen on krooniline haigus, mille väljenduseks on perioodilised peavaluhood. Hoogudevahelisel perioodil säilib kalduvus reageerida erinevatele teguritele migreenihooga, mis võib oluliselt halvendada elukvaliteeti. Lisaks võib migrenoossel protsessil olla kliiniliselt progresseeruv iseloom ja kujuneda välja krooniline migreen – krooniline igapäevane peavalu sündroom, mille levinumateks riskiteguriteks on rasvumine, kofeiini liigtarbimine ja psühhoemotsionaalne stress, kuid kõige olulisem valuvastaste ravimite liigtarvitamine. Ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu sisaldab nii raske peavalusündroomi kui ka ravimisõltuvuse tunnuseid ning on erakordselt raviresistentne. Teraapias on obligatoorne võõrutamine pidevalt tarvitatavatest valuvaigistitest ning samal ajal rakendatakse nii sümptomaatilist ravi võõrutussündroomi leevendamiseks kui ka preventiivset ravi krooniliste valude ärahoidmiseks. Eesti Arst 2009; 88(2):104−108

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-02-01

How to Cite

Braschinsky, M., & Brin, V. (2009). Primaarsete peavalude krooniliseks muutumine ja sellega seotud probleemid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10606

Issue

Veebruar 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.