Transitoorne epileptiline amneesia

Authors

  • Maarika Liik
  • Mark Braschinsky
  • Ülla Linnamägi
  • Kristiina Rannikmäe

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10610

Keywords:

epilepsia, amneesia, mälu, dementsus

Abstract

Mööduva mäluhäire võimalikke põhjusi on palju. Isoleeritud transitoorse amneesia episoodid võivad olla ka epilepsi kliiniliseks väljenduseks. Kirjanduses on selle kohta kasutusel termin transitoorne epileptiline amneesia (TEA). TEA-le on iseloomulikud hilisemas eas algavad lühikese kestusega, sagedased ning tihti ärkamisel tekkivad mööduvad mäluhäired. Enamusel TEA-patsientidel (70%) esineb amneesiaatakkide kõrval ka teisi temporaalsagara lähtega epileptilisi avaldusi, kuid mööduv amneesia on ainsaks epilepsia kliiniliseks väljenduseks umbes kolmandikul TEApatsientidel. TEA on kliiniliselt oluline probleem, kuna korrektse diagnoosi korral on esinevatele mäluhäiretele olemas tõhus põhjuslik ravi. Artiklis on kirjeldatud TEA haigusjuhtu vanemal naisterahval, kelle probleemiks olid 2 aasta jooksul esinenud nn mälulüngad, mis häirisid patsienti oluliselt ning millele ei oldud seni põhjust leitud. Eesti Arst 2009; 88(2):125−130

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-02-01

How to Cite

Liik, M., Braschinsky, M., Linnamägi, Ülla, & Rannikmäe, K. (2009). Transitoorne epileptiline amneesia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10610

Issue

Veebruar 2009

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.