Kriitiliselt haige polüneuropaatia ja müopaatia

Authors

  • Ain-Elmar Kaasik
  • Andres Sell
  • Björn Falck
  • Leena Puksa

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10624

Keywords:

kriitiliselt haige patsient, sepsis, mitmeelundipuudlikkus, süsteemne põletikuline sündroom, kriitiliselt haige polüneuropaatia, kriitiliselt haige müopaatia

Abstract

Intesniivravi osakonnas ravitud haigetel – nn kriitiliselt haigetel – tekib sageli omandatud neuromuskulaarne lihasnõrkus, mille tõttu haigete paranemine on aeglane ja nad vajavad püsivat kunstlikku ventilatsiooni. Kliinilises pildis domineerib neil haigetel jäsemete ja hingamislihaste generaliseerunud nõrkus, mille tõttu on raskusi hingamisaparaadist võõrutamisel. Kriitiliselt haigel tekib aksonaalne sensoor-motoorne polüneuropaatia ja äge müopaatia, kus riskiteguriteks on süsteemne põletikuline sündroom, eelkõige sepsis, suur APACHE III skoor, mitmeelundipuudulikkus, kortikosteroidide ja mittepolariseerivate blokaatorite kasutamine, seega on tegemist mitmetegurilise etioloogiaga. Polüneuromüopaatial ei ole spetsiifi list ravi. Kui patsiendil on diagnoositud polüneuropaatiat või müopaatiat, on esiplaanil põhihaiguse, sepsise ja mitmeelundipuudulikkuse ravi. Eesti Arst 2009; 88(1):20−27

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-01-01

How to Cite

Kaasik, A.-E., Sell, A., Falck, B., & Puksa, L. (2009). Kriitiliselt haige polüneuropaatia ja müopaatia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10624

Issue

Jaanuar 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.