Meningokokiline infektsioon lastel ja täiskasvanutel

Authors

  • Eda Tamm
  • Irja Lutsar
  • Tuuli Metsvaht

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10625

Keywords:

meningokokiline infektsioon, epidemioloogia, patofüsioloogia, kliinilised vormid, diagnoosimine, ravi, profülaktika

Abstract

Harva esinevat tõsise prognoosiga meningokokilist infektsiooni põhjustab inimpatogeen Neisseria meningitidis, mis kandub edasi piisknakkusena lähikontaktidel. Haiguse kolm peamist kliinilist vormi on bakteriaalne meningiit, meningokokk-sepsis ja meningiit koos meningokokk-sepsisega. Diagnoosimisel on olulisemaid protseduure lumbaalpunktsioon iseloomuliku liikvorileiuga. Kuigi tänapäeval on mitmetes laborites rutiinsena kasutusele võetud polümeraasahelreaktsioon- diagnostika, on kuldseks standardiks endiselt mikrobioloogiline külv. Esmase ravina soovitatakse kasutada 3. põlvkonna tsefalosporiine. Sümptomaatilises ravis on oluline šoki ja intrakraniaalse rõhu tõusu kiire ravi. Universaalne vaktsiin kõigi meningokoki serotüüpide vastu praegu puudub, puhangu korral soovitatakse lisaks kemoprofülaktikale vaktsineerimist neljavalentse meningokoki konjugeeritud vaktsiiniga. Eesti Arst 2009; 88(1):28−39

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-01-01

How to Cite

Tamm, E., Lutsar, I., & Metsvaht, T. (2009). Meningokokiline infektsioon lastel ja täiskasvanutel . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10625

Issue

Jaanuar 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.