Funktsionaalne magnetresonantstomograafia

Authors

  • Tiiu Tomberg
  • Kalle Kepler

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10627

Keywords:

funktsionaalne magnetresonantstomograafia, põhimõte, kliinilised näidustused

Abstract

1990. aastate alguses täienesid magnetresonantstomograafia (MRT) rakendusvõimalused uue uurimismeetodi – funktsionaalse MRT (fMRT) – näol. Sellest ajast alates on fMRT-d kasutatud nii kliinilistes kui ka teaduslikes uuringutes peaaju aktivatsioonialade lokaliseerimiseks. Kliinilistes uuringutes võimaldab fMRT lokaliseerida tähtsaid keskusi ajus enne neurokirurgilist operatsiooni, et vältida nende vigastust operatsiooni käigus, samuti saab fMRT abil jälgida aju funktsionaalset plastilisust seoses rehabilitatsiooniga mitmesuguste ajukahjustuste korral. Teadusuuringutes on fMRT-d eelkõige kasutatud spetsiifi liste kortikaalsete funktsioonide uurimiseks keerukate neuropsühholoogiliste katsemudelite abil. Alates 2007. a on tehtud fMRTuuringuid Tartus TÜK radioloogiateenistuse baasil. Artiklis on antud ülevaade fMRT põhimõttest ja kliinilistest kasutusaladest. Eesti Arst 2009; 88(1):44−51

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-01-01

How to Cite

Tomberg, T., & Kepler, K. (2009). Funktsionaalne magnetresonantstomograafia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10627

Issue

Jaanuar 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.