Eesti kooliõpilaste alkoholitarvitamise trendid aastatel 1994–2006
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10658Keywords:
kooliõpilased, alkoholitarvitamine, purjujoomineAbstract
Eesmärk. Kirjeldada Eesti 11-, 13- ja 15aastaste kooliõpilaste alkoholitarvitamise ning purjujoomise trende ajavahemikul 1994–2006. Materjal ja meetodid. Töö põhineb rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel. Uuringu valimi moodustasid 11-, 13- ja 15aastased kooliõpilased (n = 13 773), 6636 poissi ja 7170 tüdrukut. Alkoholitarvitamise sagedus määrati skaalal „iga päev“, „iga nädal“, „iga kuu“, „harva“, „mitte kunagi“. Purjujoomise kordade arv määrati skaalal „üks kord“, „2–3 korda“, „4–10 korda“, „üle 10 korra“, „mitte kunagi“. Alkoholitarvitamise ja purjusolemise väljaselgitamiseks arvutati levimusmäärad. Seost alkoholitarvitamise ja uuringuaasta ning purjujoomise ja uuringuaasta vahel hinnati logistilise regressioonianalüüsiga ning arvutati välja šansisuhted. Tulemused. Alkoholitarvitamise ja purjujoomise levimusmäärad suurenesid kogu uuringuperioodi jooksul. Enam suurenes tüdrukute alkoholitarvitamine. Aastatel 1994–2006 ligi kahekordistus 11- ja 13aastaste tüdrukute alkoholitarvitamise levimusmäär, olles 1994. aastal vastavalt 24,6% ja 41,8% ning 2006. aastal 41,1% ja 74,8%. Aastaks 2006 oli 15aastaste poiste ja tüdrukute alkoholitarvitamise levimusmäär jõudnud ligilähedasele tasemele (vastavalt 89,6% ja 89,4%). Võrreldes 1994. aastaga oli kõigil järgnevatel uuringuaastatel šanss alkoholi tarvitada ja ennast purju juua oluliselt suurem nii poiste kui ka tüdrukute kõigis vanuserühmades. Võrreldes esimese uuringuaastaga oli viimasel uuringuaastal šanss alkoholi tarvitada 13aastastel poistel 3,09 ja tüdrukutel 4,13 korda suurem ning šanss vähemalt kord purjus olla 15aastastel poistel 2,78 korda ning tüdrukutel 4,81 korda suurem. Kokkuvõte. Eesti kooliõpilaste alkoholitarvitamise suurenemine aastatel 1994–2006 on selle rahvatervishoiu probleemi tõsiduse tõenduspõhiseks kinnituseks. Uuringu tulemused võimaldavad suunata ning tõhustada alkoholipoliitikat ja tervisedenduslikku tegevust kooliõpilaste alkoholitarvitamise ennetamiseks ja vähendamiseks. Eesti Arst 2010; 89(11):717−724Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
