Sotsiaalsete oskuste ja n-ö mõtete lugemise võime areng lastel nooremas koolieas
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10659Keywords:
valeuskumused, sarkasm, sotsiaalne valetamine, sotsiaalsed oskused, tegevuse planeerimineAbstract
Sotsiaalne kompetentsus mängib olulist rolli lapse igapäevastes tegevustes ja suhtlemises. Sageli jääb märkamata emotsionaalse ja sotsiaalse info töötluse defitsiit, mis võib edaspidi põhjustada aga raskusi lapse sotsiaalses käitumises. Töö eesmärgiks oli uurida tervete laste sotsiaalset oskust ja kompetentsuse arengut. Uuringus osales 59 last vanuses 10–12 aastat. Sotsiaalse kompetentsuse hulka kuuluvate oskuste nagu valeuskumuste, sotsiaalse valetamise ja sarkasmi mõistmise hindamiseks kasutati erinevaid sotsiaalseid situatsioone kirjeldavaid lugusid ja teemaga seotud pilte. Planeerimisvõimet hinnati NEPSY saritesti tornitestiga. Uuringust selgus, et kõige paremini mõistavad lapsed valeuskumusi, seejärel sotsiaalset valetamist ning kõige keerulisem on sarkastiliste märkuste mõistmine. Võrreldes 10- ja 12aastaste laste valeuskumuste mõistmist, selgus, et 10aastaste laste keskmine (M = 1,56, SD = 0,85) valeuskumuste mõistmise võime on väiksem kui 12aastastel lastel (M = 1,88, SD = 0,12) (t = –2,3, p = 0,03). Olulisi erinevusi 10–12aastaste poiste ja tüdrukute sotsiaalsetes oskustes ei esinenud. Kinnitust ei leidnud ka hüpotees, et parem tegevuse planeerimise võime tagab suurema edukuse sotsiaalsetes suhetes. Nii on ümbritsevate inimeste käitumise tõlgendamine ja mõistmine pigem spetsiifiline oskus kui seotud üldise kognitiivse võimekusega. Vanuse kasvades suureneb laste võime mõista teiste inimeste kavatsusi, mõtteid ja käitumist ning paraneb olukorrale sobiva emotsionaalse ja käitumisreaktsiooni leidmine. Epilepsia, aktiivsus-tähelepanuhäire, ajutrauma ja Aspergeri sündroomiga lastel võib suhtlemis- ja käitumishäirete põhjuseks olla puudulik teiste inimeste mõistmine. Eesti Arst 2010; 89(11):725−732Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.