Haiglaväline äkksurm, kaugtulemused haiglavälisest äkksurmast elustamise korral ning võimalused nende parandamiseks

Main Article Content

Veronika Reinhard
Eneli Vaasna
Liis Kärgenberg
Andras Laugamets
Ago Kõrgvee

Abstract


Eesti kiirabibrigaadid võtavad aastas ette keskmiselt 577 haiglavälist elustamiskatset. Meie elustamistulemused on võrreldavad teiste riikidega, kuid Eestis on probleemiks vähene esmaste elustamisvõtete rakendamine juuresolijate poolt ning automaatsete kehaväliste defibrillaatorite puudumine avalikes kohtades. Kuigi peaaegu iga kümnes tunnistajatega äkksurma läbiteinud inimene kirjutatakse Eestis haiglast välja säilinud kesknärvisüsteemifunktsiooniga ning enamik neist patsientidest on elus ka aasta kuni viis pärast äkksurma, hindavad elustatud patsiendid oma elukvaliteeti halvemaks kui elanikkond keskmiselt. Äkksurmast taaselustatud patsientide kaugtulemuste edaspidiseks parandamiseks ei ole vaja koolitada mitte ainult meditsiinipersonali, vaid eelkõige tuleb suurendada inimeste oskusi ning valmisolekut äkksurmas abivajajat aidata, samuti teha rahvarohketes või suure äkksurmariskiga paikades kättesaadavaks automaatsed kehavälised defibrillaatorid.


Eesti Arst 2010; 89(11):733−738

Downloads

Download data is not yet available.

Article Details

How to Cite
Reinhard, V., Vaasna, E., Kärgenberg, L., Laugamets, A., & Kõrgvee, A. (2010). Haiglaväline äkksurm, kaugtulemused haiglavälisest äkksurmast elustamise korral ning võimalused nende parandamiseks . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10660
Section
ÜLEVAADE