Obstruktiivse uneapnoe sündroomi riskitegurid võivad pärineda lapse- ja noorukieast. Haigusjuhu kirjeldus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10662Keywords:
uneapnoe, obstruktiivse uneapnoe sündroom, velofarüngeaalne kollaps, CPAP-raviAbstract
Uneapnoe nähtude – lühiaegsete hingamispauside või aeglase hingamise episoodide – kordumine une ajal kutsub esile une struktuuri häireid ja sellest tulenevalt päevast väsimust, mitut laadi psüühilisi ja somaatilisi häireid. Uneapnoest tingitud kliiniliste ilmingute esinemise korral diagnoositakse uneapnoe sündroomi. Sagedasem uneapnoe esinemise vorm on obstruktiivne uneapnoe (OUS), mille puhul kujunevad une ajal ülemiste hingamisteede sulguse episoodid. OUSi kujunemist soodustavad ülemiste hingamisteede ahenemist põhjustavad anatoomilised iseärasused ja neelu pehmete kudede hüpertroofia, samuti ülekaalulisus. Need iseärasused esinevad juba lapseeas ja nende tähelepanuta või ravita jätmine on OUSi riskitegur hilisemas elus. Artiklis on kirjeldatud 24 a mehe haigusjuhtu, kellel oli välja kujunenud raske OUS, esines ülekaalulisus lapseeast alates ning suuneelu ahenemine tingituna kombineeritud põhjustest. Haigele rakendati CPAP-ravi, mille tulemusena seisund paranes. Hiljem teostati uvulopalatoplastika ning haige suunati ka ortodontilisele ravile. Eesti Arst 2010; 89(11):746−750Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.