Natriureetiliste peptiidide rühm – koht organismi talitluses

Authors

  • Ivar-Olavi Vaasa

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10681

Keywords:

natriureetilised peptiidid, ANP, BNP, CNP, natriureetiliste peptiidide retseptorid, intratsellulaarne infoülekande mehhanism

Abstract

Kodade natriureetiline peptiid (ANP), aju natriureetiline peptiid (BNP) ja C-tüüpi natriureetiline peptiid (CNP) moodustavad struktuurselt seotud endokriinsete ja parakriinsete hormoonide perekonna, mille ülesandeks on reguleerida organismi kardiovaskulaarseid, neuroendokriinseid ja gastrointestinaalseid funktsioone. Nende peptiidide toime realiseerumiseks on olemas kolme tüüpi retseptorid (NPR-A, NPR-B ja NPR-C), mis aktiveerivad rakusisest guanülaaditsüklaasi ja cGMP süsteemi. NPR-C-d on põhiliselt kliirensretseptorid, kuid neil on ka võime aktiveerida rakusisest fosfolipaas C / inositootrifosfaadi (IP3) / Ca2+ signaali ülekande mehhanismi. BNP ja preproBNP N-terminaalse fragmendi (NT-proBNP) vereplasma sisaldused on suurenenud südame vasaku vatsakese süstoolse düsfunktsiooni puhul ning seda muutust kasutatakse laialdaselt südamehaiguste diagnostikas. Eesti Arst 2010; 89(10):637−644

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2010-10-01

How to Cite

Vaasa, I.-O. (2010). Natriureetiliste peptiidide rühm – koht organismi talitluses . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10681

Issue

Oktoober 2010

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.