Biotehnoloogilisi lähenemisi neurodegeneratiivsete haiguste raviks
Abstract
Vananemine, vigastused ja neurodegeneratiivsed haigused põhjustavad närvirakkude kängumist ja surma. Parkinsoni tõve haigetel juhtub see eelkõige keskaju mustaine dopamiini tootvates närvirakkudes. Parkinsoni tõve raviks kasutatavad ravimid leevendavad haiguse sümptomeid, kuid ei kõrvalda haiguse põhjuseid ega pidurda närvirakkude surma. Närvikasvufaktorid GDNF ja NRTN suudavad Parkinsoni tõve näriliste ja primaatide loommudelites dopamiini närvirakkude surma pidurdada ning isegi känguvaid närvirakke taastada. Paraku on kliinilised katsetused nende faktoritega seni andnud tagasihoidlikke tulemusi. Närvikasvufaktorid on rakkude poolt eritatavad väikesed valgud, mis seondudes närvirakkude pinnal paiknevate retseptoritega, kaitsevad neuroneid vigastuste eest ning hoiavad neid elus. Hiljuti avastatud CDNF on loomkatsetes tõhusamate raviomadustega kui GDNF või NRTN. Kuna CDNFil ja tema sugulasfaktor MANFil on muude närvikasvufaktoritega võrreldes hulk uusi omadusi, siis loodetakse neist läbimurret Parkinsoni tõve ravis. Eesti Arst 2010; 89(9):536−544Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
