Idiopaatilise äkk-kuulmisnõrkuse haigusjuhud ja ravi tulemused TÜ Kliinikumi kõrvakliinikus aastatel 2001–2009
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10705Keywords:
idiopaatiline äkkkuulmisnõrkus, haigestumus, vanuseline jaotumus, sesoonsus, kuulmise paranemineAbstract
Idiopaatiline äkk-kuulmisnõrkus (IÄK) on kiiresti arenev, osaline või täielik, tavaliselt unilateraalne neurosensoorne kuulmislangus, mille puhul ei ole teada kindlat spetsiifilist etioloogilist tegurit. IÄK on peamiselt kohleaarse kahjustuse sümptom. Võivad kaasneda tasakaaluhäire ja kõrvakohin. Retrospektiivselt analüüsiti IÄK haigusjuhtusid kõrvakliinikus aastate ja kuude kaupa, samuti selgitati patsientide soolist ja vanuselist jaotumust ning kuulmise paranemist. Ajavahemikul 2001–2009 raviti kõrvakliinikus IÄK tõttu statsionaarselt 144 haiget, nendest 81 naist (56,3%) ja 63 meest (43,7%). Kõige sagedamini esines IÄK kahes vanuserühmas: 50–59 ja 60–69 aastat. 75% patsientidest saabus ravile mõne päeva kuni 1 nädala möödudes haigestumise algusest. Rakendati kompleksset ravi. 144 haigest 45 (31,2%) juhul esines oluline kuulmise paranemine. Mõõdukat paranemist sedastati 59 (41,0%) patsiendil. Ravi ei andnud tulemusi 39 (27,1%) haigel. Paremini paranesid kesksagedusliku kuulmislanguse tüübiga patsiendid. Eesti Arst 2010; 89(7−8):477−483Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
