Ravimite kõrvaltoimete avastamise ja teatamise analüüs Lõuna-Eesti apteekrite hoiakute ning arvamuste põhjal
Abstract
Kuigi apteekri roll ravimite kõrvaltoimetest teatamisel erineb riigiti, on proviisoril ideaalne positsioon ravimi kõrvaltoime avastamisel ja sel lest teatamisel. Töö eesmärgiks oli analüüsida Lõuna-Eesti apteekrite osalemist ravimite kõrvaltoimete avastamisel ja nendest teatamisel; mitteteatamise põhjuseid; hoiakuid ravimite kõrvaltoimetest teatamise suhtes ja arvamusi apteekri rollist ravimite kõrvaltoimete avastamisel ning neid mõjutavaid tegureid. Uuringus osales 92 Lõuna-Eesti apteekrit. Ravimi kõrvaltoime oli avastanud 63,8% ja sellest oli teavitanud või teavitaks 51,6%. Kõige sagedasem (68,5%) mitteteatamise põhjus oli juba teadaolev ravimi kõrvaltoime. Küsitletud, kes ei teatanud / ei teataks ravimi kõrvaltoimest, märkisid, et tegemist oli juba teadaoleva kõrvaltoimega. Kõige enam nõustusid uuritavad väitega „Soovimatust ravimireaktsioonist teatamine on oluline panus ravimi turvalisuse tagamiseks“ (98,9%). Käesoleva uuringu tulemused võimaldavad oletada, et võrreldes teiste riikidega on Eestis ravimi kõrvaltoimete avastamise protsent apteekrite hulgas suhteliselt väike. Apteekrite hoiakud ja teadmised on olulised ravimite kõrvaltoimetest teatamisel. Kogu Eestit hõlmavate üldistuste tegemiseks on vajalik uuringuid jätkata ka teistes linnades ja maakondades. Eesti Arst 2010; 89(6):400−408Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
