Alkoholi tarvitamise sõelumine ja alkoholi tervist kahjustava tarbimisega seotud riskitegurid perearsti patsientide hulgas Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10736Keywords:
tervist kahjustav alkoholitarvitamine, AUDITi küsimustik, perearst, depressioonAbstract
Alkoholi tarvitamine on Eestis tõsine meditsiiniline ja sotsiaalne probleem. Uurimuse eesmärk. Teha kindlaks, kui sageli esineb tervist kahjustavat alkoholitarvitamist perearsti muude probleemidega külastavate patsientide hulgas, milline on alkoholi tervist kahjustava tarvitamise seos patsientide vanuse ning sooga, hariduse, majandusliku toimetuleku, töö ning depressiooniga viimase 6 kuu jooksul diagnoosituna CIDI instrumendiga ja klassifitseerituna DSM IV järgi. Uuritavad. Kokku uuriti 1094 perearsti järjestikku külastanud patsienti. Viimasel 6 kuul esines depressioon 142 (13%) uuritud isikul. Meetodid. Alkoholi tervist kahjustava tarvitamise uurimiseks kasutati WHO AUDITi küsimustikku. Tervist kahjustavaks alkoholitarvitamiseks hinnati AUDITi skoori ≥ 8 ja selles grupis on ka patsiendid episoodilise alkoholitarvitamisega ning mõned alkoholisõltlased. Tulemused. Uuritutest vastas kõigile AUDITi küsimustele 1071 isikut ja neist 137 (12,5%) olid karsklased. Tervist kahjustavat alkoholitarvitamist tuvastati 87 (7,9%) patsiendil ja episoodilist alkoholitarvitamist 39-l (3,6%). Tervist kahjustav alkoholitarvitamine seostub perearsti patsientide hulgas noorema ea, meessoo ja depressiooniga, samas ei leitud seost patsientide haridustaseme, perekonnaseisu, majanduslike raskustega ega töötusega seoses perearsti külastavate patsientide variaablusega. Järeldused. Tervist kahjustavat alkoholitarvitamist leiti igal kümnendal perearsti külastanud patsiendil ja nooremas vanuserühmas isegi sagedamini. Alkoholi tarvitamine oli seotud depressiooniga. Eesti Arst 2010; 89(5):316−322Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.