Kontaktdermatiit

Authors

  • Sirje Kaur

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10760

Keywords:

ärrituskontaktdermatiit, allergiline kontaktdermatiit, tööga seotud nahahaigused

Abstract

Kontaktdermatiit on sage arsti poole pöördumise põhjus (7–10% visiitidest dermatoloogi juurde), ja mis veelgi tähtsam, see moodustab keskmiselt 90% tööga seotud nahahaigustest. Kuigi kliiniliselt on kaks kontaktdermatiidi tüüpi vaevu eristatavad, on nende aluseks täiesti erinevad patogeneetilised mehhanismid. Ärritusehk lihtne kontaktdermatiit on naha mitteimmunoloogiline põletikureaktsioon, mis tekib ärritavate kemikaalide ja füüsikaliste tegurite otsese tsütotoksilise toime tõttu. Allergiline kontaktdermatiit on aga T-rakkude poolt vahendatud haigus ja hilist tüüpi immunoloogilise reaktsiooni prototüüp. Haiguste omavaheliseks eristamiseks kasutatakse epikutaanteste. Ravis on esikohal lokaalsed glükokortikosteroidid. Eesti Arst 2010; 89(4):260−266

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2010-04-01

How to Cite

Kaur, S. (2010). Kontaktdermatiit . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10760

Issue

Aprill 2010

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.