Posterioorse reversiibelse entsefalopaatia sündroom (PRES): kirjanduse ülevaade ja kahe haigusjuhu kirjeldus

Authors

  • Mare Lintrop
  • Inga Talvik
  • Viive Tolpats
  • Georgi Nellis
  • Sirje Mikkel
  • Helgi Padari
  • Aita Napa
  • Pilvi Ilves

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10780

Keywords:

posterioorse reversiibelse entsefalopaatia sündroom, PRES, radiodiagnostika, MRT, DWI, vasogeenne turse, tsütotoksiline turse

Abstract

3aastasel ägeda lümfoblastleukeemia ja 5aastasel osteomüeliidi ning septilise šokiga lapsel tekkisid põhihaiguse ravikuuri ajal teadvushäired ja krambid, mille põhjuseks oli posterioorse reversiibelse entsefalopaatia sündroom (PRES). PRES on tänapäeval sagenev tüsistus kriitiliselt haigete, eriti ägeda leukeemiaga laste induktsioonravil. Soodustavaks teguriks neurotoksilise seisundi väljakujunemisel võib olla arteriaalne hüpertensioon või neerupuudulikkus. Nüüdisaegsed neuroradioloogia meetodid võimaldavad kinnitada PRESi diagnoosi, välistada neuroloogilise leiu muid põhjusi, alustada õigeaegset ravi ja vältida pöördumatute ajukahjustuste väljakujunemist. Eesti Arst 2010; 89(3):191−199

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2010-03-01

How to Cite

Lintrop, M., Talvik, I., Tolpats, V., Nellis, G., Mikkel, S., Padari, H., Napa, A., & Ilves, P. (2010). Posterioorse reversiibelse entsefalopaatia sündroom (PRES): kirjanduse ülevaade ja kahe haigusjuhu kirjeldus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10780

Issue

Märts 2010

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.