Bupropioonravi depressiooni korral: mono- ja kombinatsioonteraapia

Authors

  • Eduard Maron
  • Triin Eller
  • Veiko Vasar

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10794

Keywords:

bupropioon, antidepressant, depressioon

Abstract

Bupropioon on ainus dopamiini ning noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor, mis on näidustatud depressiivse häire ja aastaajast sõltuva meeleoluhäire raviks, olles kliiniliste uuringute põhjal niisama tõhus kui teised antidepressandid. Kakskümmend aastat kliinilist praktikat kinnitab bupropiooni ohutust ning efektiivsust, seega on ta kasutatav esimese valiku preparaadina. Üha enam tõendeid räägib ka bupropiooni kasutamise poolt juhtudel, kui depressiivne sümptomaatika serotoniini tagasihaarde inhibiitorite abil ei taandu või taandub vaid osaliselt. Mitmed uuringud kinnitavad bupropiooni eeliseid serotoninergiliste antidepressantide ees melanhoolsete sümptomite ravis. Ülevaates on keskendutud bupropioonravi eelistele depressiivsete patsientide ravis, et optimeerida selle kasutamist arstlikus praktikas. Eesti Arst 2010; 89(2):113−119

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2010-02-01

How to Cite

Maron, E., Eller, T., & Vasar, V. (2010). Bupropioonravi depressiooni korral: mono- ja kombinatsioonteraapia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10794

Issue

Veebruar 2010

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.