Intraabdominaalsete infektsioonide ravi Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinikus: muutused 10 aasta vältel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10801Keywords:
peritoniit, abstsessid, laparoskoopia, perkutaansed drenaažid, intraabdominaalne hüpertensioonAbstract
Intraabdominaalsed (IA) infektsioonid on sage probleem erakorralises kirurgias. Eesmärgiga kindlaks teha toimunud muutusi IA infektsioonide diagnostikas ja ravis, samuti haigestumuses ja etioloogias uuriti retrospektiivselt kõiki IA infektsiooniga haigeid, keda raviti TÜ Kliinikumis 1997. ja 2007. aastal. Haigestumus Tartu linnas ja maakonnas oli neil aastatel vastavalt 5,5 ja 5,8 juhtu 10 000 elaniku kohta aastas. Vaadeldud perioodil suurenes patsientide keskmine vanus 4,4 a võrra, kaasuvate haiguste esinemine sagenes. Peptilise haavandi perforatsiooniga (PHP) haigete arv vähenes 40-lt 23-le, IA abstsessidega haigete arv suurenes 33-lt 51-ni. Oluliselt suurenes diagnoosimisel ultraheli- ja kompuutertomograafilise uuringu kasutus. IA infektsioonide ravis võeti kasutusele PHP laparoskoopiline suturatsioon (2007. a 48,7%-l juhtudest) ja IA abstsesside perkutaanne drenaaž (2007. a 45,1%-l juhtudest). Letaalsus püsis olulise muutuseta tänu paranenud diagnostilistele võimalustele ja uute ravimeetodite rakendamisele. Eesti Arst 2010; 89(1):13−20Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.