Spontaanse subarahnoidaalse hemorraagia diagnoosimise kiirus ja seda mõjutavad tegurid
Abstract
Hilinemine spontaanse subarahnoidaalse hemorraagia (SAH) diagnoosimisel suurendab tusistuste riski ja halvendab ravi tulemusi. Eesmärk. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida SAHiga patsientide esialgseid diagnoose, diagnostilistele uuringutele jõudmiseks kulunud aega ja haiguse diagnoosimisel tekkinud viivitusi. Uurimismaterjal ja -meetodid. Retrospektiivsesse uuringusse kaasati kõik aastatel 2006–2009 Tartu Ülikooli Kliinikumi hospitaliseeritud SAHi diagnoosiga patsiendid. Esialgsest diagnoosist sõltumatult peeti SAHiga patsientide adekvaatseks käsitluseks patsiendi suunamist täiendavatele diagnostilistele uuringutele või hospitaliseerimist. Tulemused. Uuringurühma kuulus 174 patsienti. Esialgse diagnoosi määramisel oli peaaju verevarustuse häire peale mõeldud 60%-l (n = 104) juhtudest. Esimese ööpaeva jooksul pärast haigestumist jõudis meditsiinilise abini 81,3% haigetest ja diagnostilisele uuringutele 69,7% haigetest. Esmane arstiabi osutamine ei lõppenud patsiendi hospitaliseerimisega 24,7%-l uuritavatest (n = 43). Diagnoosi hilinemise oht oli suurem heas seisundis haigetel ning olulised ebaadekvaatse käsitlusega seonduvad tegurid olid teadvushäire puudumine pärast haigestumist, meessugu ja esmase arstiabi osutamine perearsti poolt (p Eesti Arst 2011;90(8):366-371Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
