Endometrioos – anamneesist diagnoosini
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10887Keywords:
endometrioos, viljatusAbstract
Uuringu eesmärk. Töö eesmärgiks oli anda ülevaade aastatel 2005–2008 endometrioosile viitavate kaebustega naistearsti vastuvõtule pöördunud ning diagnostilise laparoskoopia/laparotoomia läbinud patsientide küsitluslehtede andmetest ning leida võimalikke endometrioosiga seotud kaebuseid ja riskitegureid. Metoodika. Retrospektiivne uuring, mille valimi moodustasid TÜ Kliinikumi naistekliinikus laparoskoopia/laparotoomia läbinud 170 naist, kellest 118-l (69,4%) diagnoositi endometrioos ja 52-l (30,6%) haigust ei tuvastatud. Patsiendid, kellel operatsiooni käigus endometrioosi ei tuvastatud, moodustasid edasistes analüüsides kontrollrühma. Tulemused ja järeldused. Uuringus osalenud endometrioosi ja kontrollrühma naiste üld- ja reproduktiivanamneesis olulisi erinevusi ei leitud, kuid endometrioosiga patsiendid kaebasid mõnevõrra sagedamini kogu menstruatsiooni kestel esinevaid alakõhuvalusid ning menstruatsiooniaegset valulikkust või veritsust defekatsioonil. Kontrollrühma naised olid sagedamini suitsetajad (32,7% vs 17,8%, p = 0,02) ning olid rohkem põdenud sugulisel teel levivaid haigusi (48,1% vs 25,4%, p = 0,01). Võrreldes endometrioosi mõõduka-raske vormiga esines minimaalse-kerge vormi korral sagedamini viljatust (vastavalt 34,7% ja 76,8%; p vs 27,5%; p = 0,02). Kokkuvõttes leidsime, et kogutud anamneesi ja kaebuste alusel on raske ennustada endometrioosi esinemist ja raskusastet. Diagnoos kinnitatakse vaid laparoskoopilise ja histoloogilise leiu põhjal. Endometrioosi kergemad vormid on aga seotud naise reproduktiivfunktsiooni häiretega – viljatuse ja spontaanabortidega. Eesti Arst 2011; 90(7):321–326Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
