Replantatsioonikatse peanaha täieliku ärarebimise korral

Authors

  • Priit Põder
  • Tiiu Kaha

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10890

Keywords:

peanaha täielik ärarebimine, skalbi replantatsioon

Abstract

Enamasti esinevad peanaha täieliku ärarebimise traumad naistel, kes katmata juustega töötavad liikuvate mehhanismidega (1, 2). Samas juhtub neid traumasid haruharva ning seetõttu ei ole vastav erialakirjandus väga mahukas. Esimest korda on kirjeldatud edukat peanaha traumajärgset replantatsiooni 1975. aastal (3). Haigusjuhtumeid on avaldatud enamasti koos mikrokirurgiliste tehnikate kirjeldustega ja postoperatiivsete ravivõtete soovitustega. Enamasti on kirjeldatud üksikuid juhtumeid, aga ka kuni 20 haigusjuhu ülevaateid (4–6). Igal juhul on otstarbekas teha skalbi replantatsioonikatse (7, 8). Samas tuleb siinkohal arvesse võtta nii trauma mehhanismi, skalbi terviklikkust ja kontaminatsiooni ulatust, transplantaadi isheemia aega kui ka adekvaatseid säilitamise ja transportimise tingimusi. Kõik nimetatud aspektid mõjutavad skalbi replantatsiooni lõpptulemust. Eesti Arst 2011; 90(7):332–336

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2011-08-24

How to Cite

Põder, P., & Kaha, T. (2011). Replantatsioonikatse peanaha täieliku ärarebimise korral . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10890

Issue

August 2011

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.