Perkutaanne koletsüstostoomia: ravivõimalus pikalt kestnud ägeda kalkuloosse koletsüstiidi korral
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10903Keywords:
perkutaanne koletsüstektoomia, äge kalkuloosne koletsüstiit, laparoskoopiline koletsüstektoomiaAbstract
Eesmärk. Ägeda kalkuloosse koletsüstiidi valikravi on laparoskoopiline koletsüstektoomia. Pikalt kestnud haiguse korral (sümptomite kestus üle 72 tunni) on kirurgiline ravi seotud suurema tüsistuste riskiga ning konversiooni sageduse kasvuga. Sellises olukorras võiks olla heaks valikuks perkutaanne koletsüstostoomia (PK) ning edasilükatud laparoskoopiline koletsüstektoomia. Uurimismaterjal ja -meetodid. Retrospektiivselt analüüsiti 77 haiget, kellel oli pikalt kestnud äge kalkuloosne koletsüstiit ja operatsioonirisk oli väike ning kellel oli kirurgilise ravi alternatiivina kasutatud sapipõie dreenimist ehk perkutaanset koletsüstostoomiat. Haigeid jälgiti keskmiselt 26 kuu vältel. Tulemused. PK oli edukas 100%-l juhtudest, olulisi tüsistusi ega letaalseid juhte ei esinenud. Kliiniliseks paranemiseks kulus keskmiselt 1,3 päeva (vahemik 1–5). Keskmiselt hoiti dreeni sapipõies 5,7 päeva (vahemik 2–12). 26% patsientidest haigestusid jälgimisperioodil korduvalt ägedasse koletsüstiiti. Jälgimisperioodi jooksul opereeriti plaaniliselt 42 haiget, sh laparoskoopiliselt 41, neist 1 (2,4%) patsiendil tuli üle minna lahtisele operatsioonile. Erakorraliselt opereeriti jälgimisperioodil 15 patsienti, neist 13 laparoskoopiliselt. Postoperatiivne kulg oli kõigil juhtudel probleemideta. Järeldused. PK on efektiivne ja ohutu protseduur pikalt kestnud ägeda kalkuloosse koletsüstiidi ravis, tagades kiire paranemise ja säilitades võimalused hilisemaks edukaks laparoskoopiliseks koletsüstektoomiaks. Eesti Arst 2011; 90(6):270–273Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.