Vähielulemus Eestis võrdluses teiste Euroopa riikidega aastatel 1990−2009 EUNICE elulemusuuringu alusel

Abstract

Taust ja eesmärgid. Vähihaigete elulemus ehk vähielulemus on vähitõrje edukuse tähtis näitaja. Elulemuse rahvusvaheline võrdlus aitab riikidel märgata vähi diagnoosimise ja ravi kitsaskohti ning kavandada meetmeid olukorra parandamiseks. Artiklis on vaadeldud vähielulemust ja selle trende Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega 1990–2009 EUNICE elulemusuuringu tulemuste põhjal. Uuring kuulus raamprojekti „European Union Network for Information on Cancer“ ning hõlmas 11 Euroopa riigi 12 territoriaalset vähiregistrit. Meetodid. Tsentraalne andmebaas moodustati Saksa Vähiuurimiskeskuses Heidelbergis. Eesti Vähiregister edastas uuringuks andmed 123 123 aastatel 1985–2003 diagnoositud vähi esmasjuhu kohta. Viie aasta suhtelist elulemust 14 vähipaikme puhul hinnati perioodmeetodil. Elulemustrendi analüüs ajavahemikul 1990–1994 kuni 2000–2004 ning elulemuse prognoos 2005–2009 tuginesid Poissoni regressioonmudelile. Tulemused. Vaadeldud perioodil vähielulemus Eestis suurenes. Mõne paikme puhul (magu, neer, kilpnääre, hulgimüeloom, leukeemia) oleme vähielulemuse näitajatega järele jõudnud Euroopa jõukamatele riikidele. Mõne paikme puhul (rind, munand, pahaloomuline nahamelanoom, mitte-Hodgkini lümfoom) toimub paranemine visalt ja aastateks 2005–2009 prognoositud elulemusnäidud osutusid rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väikesteks. Järeldused. Vähiravi võimalused on Eestis viimase paarikümne aasta jooksul järjest paranenud, ent elulemuse „defitsiit“ osutab jätkuvalt viivitustele vähi diagnoosimises ja ravi alustamises. Eesti Arst 2012; 91(11):587–593