Mida toob kaasa võimalus osutada tervishoiuteenuseid piiranguteta kogu Euroopa Liidus?
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11168Keywords:
piiriülene tervishoid, ravikulud, patsientide õigusedAbstract
Ülevaate eesmärgiks on tuua välja peamised muudatused tervishoiu korralduses, mis kaasnevad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius ülevõtmisega. Direktiivi ülevõtmine tingib Eestis kehtiva õiguse muutmist ning seetõttu on oodata teatavaid uuendusi nii tervishoiuteenuse osutajate, patsientide kui ka riigi jaoks. Peamiseks direktiivi mõjuks on võimalus saada ja osutada tervishoiuteenuseid Euroopa Liidus ilma seni kehtinud administratiivsete piiranguteta. Patsient saab tervishoiuteenuste tarbimisel tagasi hüvitise oma elukohariigis viisil, nagu oleks hüvitatud teenuste tarbimine või ravimite ja meditsiiniseadmete ost oma riigis. Siiski on piiriülene teenuste osutamine ja tarbimine allutatud kindlatele reeglitele. Alates 25. oktoobrist 2013 peavad teenuseosutajad arvestama kohustusega kindlustada oma vastutus, viia läbi senisest ulatuslikum patsientide nõustamine, dokumenteerida välismaalastele osutatud teenused ning need dokumendid piiriüleselt kättesaadavaks teha jne. Patsiendid peavad aga teadvustama, et teatud juhtudel võidakse siiski säilitada piiranguid hüvitise maksmisele kas eelloa või keskse ravijärjekorra vormis. Direktiivi realiseerumine loob soodsad võimalused nii riikide kui ka asutuste koostööks mitmes valdkonnas, millest olulisematena olgu mainitud haruldaste haiguste diagnoosimine ja ravi, tervisetehnoloogiate hindamine, eksperdikeskuste tugivõrgustike väljaarendamine ja erinevad üleeuroopalised e-lahendused. Riigil on kohustus luua riiklik kontaktpunkt direktiivi elluviimisega seonduvate aspektide selgitamiseks nii patsientidele, teenuseosutajatele, tervishoiutöötajatele, ametkondadele kui ka teistele asjast huvitatutele. Eesti Arst 2012; 91(11):595–602Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.