Rotaviirusinfektsioonivastaste vaktsiinide kulutõhusus Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11187Keywords:
rotaviirus, vaktsiinid, vaktsineerimine, kulutõhusus, tervisetehnoloogiate hindamineAbstract
Taust. Rotaviiruslik gastroenteriit (RVGE) on laialt levinud sooleviirusnakkushaigus, mis põhjustab suure osa väikelaste suremusest arengumaades. Kuigi arenenud riikides esineb surmaga lõppevaid haigusjuhte harva, on kergemate haigusvormide sage esinemine koormaks nii lapsevanematele kui ka tervishoiusüsteemile. Haigestumist on võimalik piirata vaktsineerimisega. Eesmärk. Hinnata Eesti andmetel rotaviirusevastase vaktsineerimise kulutõhusust võrreldes mittevaktsineerimisega vaktsiinide Rotateq või Rotarix kasutamisel tervishoiusüsteemi rahastaja perspektiivist. Metoodika. Markovi mudeli abil kirjeldati ühe sünnikohordi laste haigestumist erineva raskusastmega RVGEdesse, kaasnevaid kulusid ja elukvaliteedi halvenemist viie aasta perspektiivis. Analüüsil eeldati, et vaktsineeritakse 95% sihtrühma lastest. Tulemused. Kuna Rotateq ja Rotarix efektiivsuse poolest oluliselt ei erine, välditaks ühe või teisega vaktsineerimisel ligi 90% kõigist haigusjuhtudest. Surmajuhte vaktsineerimise korral tõenäoliselt ei esineks. Võrreldes mittevaktsineerimisega võidetaks vaktsineerimise korral viie aasta jooksul 55–57 kvaliteedile kohandatud eluaastat (QALY). Kõige tõenäolisemate n-ö stsenaariumite korral oleks täiendkulu tõhususe määr (incremental cost-effectiveness ratio, ICER) vaktsiini Rotateq või Rotarix kasutamisel vahemikus 13 000 – 30 000 eurot iga lisanduva QALY kohta. Kõige enam mõjutab täiendkulu tõhususe määra haiglaravi vajavate haigusjuhtude arvu prognoosi täpsus ja vaktsiini hind. Järeldused. Rotaviirusevastane vaktsineerimine aitaks ära hoida märkimisväärsel hulgal RVGE-haigusjuhte. Samas ületavad kulutused vaktsineerimisele ravikuludelt saadava kokkuhoiu neli korda. Eesti Arst 2012; 91(10):530–537Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.