Pneumokokkinfektsioonivastaste vaktsiinide kulutõhusus Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11188Keywords:
pneumokokkinfektsioon, vaktsiinid, vaktsineerimine, kulutõhusus, tervisetehnoloogiate hindamineAbstract
Taust. Streptococcus pneumoniae ehk pneumokokk põhjustab otiiti, põskkoopapõletikku, pneumooniat, meningiiti ja baktereemiat. Nende haiguste vastu on võimalik lapsi vaktsineerida alates esimestest elukuudest pneumokoki konjugeeritud polüsahhariidvaktsiinidega. Eesmärk. Hinnata Eesti andmete alusel ja tervishoiusüsteemi rahastaja perspektiivist pneumokokkinfektsioonivastase vaktsineerimise kulutõhusust 7-, 10- või 13valentse vaktsiini (PCV7, PCV10, PCV13) kasutamisel võrreldes mittevaktsineerimisega. Metoodika. Vaktsiinide kulutõhususe hindamiseks koostati Markovi mudel, mille abil kirjeldati vastsündinute aastase sünnikohordi (16 000 last) haigestumist pneumokokkinfektsioonidesse, elukvaliteedi halvenemist ja haigestumisega kaasnevaid kulusid viie aasta perspektiivis. Eeldati, et vaktsineeritakse 95% sihtrühma lastest. Tulemused. Võrreldes mittevaktsineerimisega vähendab vaktsineerimine viie aasta jooksul otiidi ja pneumoonia haigusjuhtusid 11–33% võrra ning invasiivse pneumokokkinfektsiooni haigusjuhtusid ligikaudu 65%. Sõltuvalt vaktsiinist võidetakse 16 000 lapse vaktsineerimise korral viie aasta jooksul kokku 35–37 täiskvaliteetset eluaastat (quality-adjusted life year, QALY). Täiendkulu tõhususe määr (incremental cost-effectiveness ratio, ICER) jääb vaktsiinide kasutamisel vahemikku 29 000 – 62 000 eurot iga lisanduva QALY kohta. Järeldused. Pneumokokknakkuste vastu vaktsineerimine võimaldab oluliselt vähendada haigestumist erineva raskusastmega otiiti, pneumooniasse ning invasiivsesse pneumokokkinfektsiooni. Vaktsiinide kõrge hinna tõttu ületavad kulutused vaktsineerimisele enam kui kümme korda ravikuludelt saavutatava kokkuhoiu. Eesti Arst 2012; 91(10):539–545Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.