Kolmkümmend aastat Helicobacter pylori avastamisest
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11189Keywords:
Helicobacter pylori, Maastrichti Florence’i IV konsensusotsus, Helicobacter pylori kolonisatsiooni diagnostika, Helicobacter pylori infektsiooniga seotud haiguste ravi ja preventsioonAbstract
Helicobacter pylori avastamisest möödub 30 aastat. Bakteri leviku, virulentsuse, bakterist tekitatud haiguste diagnoosimise ja ravi ning viimastel aastatel preventsiooniga tegelevad paljud erinevad baasteaduse ning kliinilise meditsiini valdkonnad. Selle aja jooksul on põhimõtteliselt muutunud peptilise haavandi ravi ja peptiline haavand pole enam eluaegne kroonilise kuluga haigus. Jätkuvalt selgitatakse välja maovähi vältimise võimalikkust seoses Helicobacter pylori infektsiooni õigeaegse raviga. Uued mitteinvasiivsed diagnostikameetodid nagu väljaheites bakteri antigeeni määramine võimaldavad laialdasemalt kasutada nn testi-ja-ravi-strateegiat maades, kus Helicobacter pylori infektsiooni esineb sagedasti. Helicobacter pylori infektsiooni kliinilise käsitluse teadusuuringutel põhinevad suunad on kokkuvõtvalt esitatud neljas rahvusvahelises konsensusotsuses: Maastrichti I, II, III ja IV otsuses. Eestis lähtutakse Helicobacter pylori infektsiooniga seotud haiguste käsitluses Maastrichti rahvusvahelistest soovitustest ning 1999. aastal vastu võetud Helicobacter pylori infektsiooni Eesti ravijuhendist. Eesti Arst 2012; 91(10):546–550Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.