Kontrastainest põhjustatud neerukahjustuse patogeneesi, varajase diagnostika ja ennetuse nüüdisaegsed seisukohad
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11204Keywords:
kontrastainest põhjustatud neerukahjustus, patofüsioloogia, neerukahjustuse biomarkerid, funktsionaalnemetaboloomiline fenotüpiseerimineAbstract
Joodi sisaldava kontrastaine kasutamine meditsiinis on oma olemuselt vastuoluline. Olles asendamatu mitmetes olulistes diagnostika- ja raviprotseduurides, on sel ka palju organismi kahjustavaid toimeid. Tähelepanuväärseim kontrastaine parenteraalsest manustamisest tingitud tüsistus on äge neerukahjustus ehk kontrastainest põhjustatud neerukahjustus (KIN). Ägeda neerupuudulikkuse sagedase põhjusena on KIN juba aastakümneid olnud iatrogeenne tüsistus, mis võib ohustada ka normaalse neerufunktsiooniga patsiente. Tüsistuse täpsed patofüsioloogilised mehhanismid ei ole paljuski veel selged. Mõjukaimateks riskiteguriteks peetakse kroonilist neerupuudulikkust ja diabeeti, tekkeriski suurendavad ka hüpovoleemia, krooniline südamepuudulikkus, aneemia ja nefrotoksiliste ravimite tarvitamine. Ainsaks ennetuse tõenduspõhiseks strateegiaks on seni peetud patsiendi protseduurieelset hüdratsiooni. Viimase aastakümne jooksul on esile kerkinud mitmed uued KINi biomarkerid, mis võivad tulevikus ägeda neerukahjustuse varajases diagnostikas mängida asendamatut rolli. Artikli eesmärgiks on anda üldine ülevaade selle levinud tüsistuse patofüsioloogiast ja diagnostikast. Eesti Arst 2012; 91(9):479–486Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.