Eestis töötavate arstide arvu prognoos aastaks 2032
Abstract
Taust ja eesmärgid. Eesti arstide ja õdede lahkumine tööle välismaale suurendab vajadust uusi spetsialiste rohkem välja õpetada, kuid seni pole riikliku koolitustellimuse planeerimisel seda ega töötavate tervishoiutöötajate vanuselist koosseisu arvestatud. Uuringu eesmärgiks on ennustada Eestis töötavate arstide arvu ja vanuselise koosseisu muutumist pikemas perspektiivis, lähtudes koolitustellimuse suurendamise ja välismaale lahkumise eri stsenaariumitest. Metoodika. Terviseameti tervishoiutöötajate registrist tehti arstide nimeline väljavõte 2012. a aprilli seisuga ja seda lingiti TÜ arstiõppe 2007.–2011. aastal lõpetanute ning 2012. aastal residentuuris õppijate nimekirjadega. Nende andmete alusel arvutati vanusespetsiifilised arstide välismaale lahkumise ja Eestisse töölejäämise aastased tõenäosused ning koostati prognoosimudel erinevate stsenaariumite läbimängimiseks. Tulemused. Kokku oli Eestis 2012. aasta aprilli seisuga töökoht 4521 arstil, kellest 15% on vanemad kui 65 aastat. Võrreldes 1998. aastaga on töötavate arstide koguarv püsinud samal tasemel, kuid alla 65aastaste töötavate arstide arv on vähenenud 518 võrra. Eesti arstide välismaale lahkumise tõenäosus on 2004.–2011. aasta andmetel 0,4–3% aastas ja see on suurem nooremates vanuserühmades. Kui arstide lahkumine jätkub edaspidi samas tempos ja koolitustellimust ei suurendata, väheneb alla 65aastaste arstide arv 70–75 võrra ehk 1,9% aastas. Seejuures ei ole aastani 2020 võimalik peatada alla 65aastaste praktiseerivate arstide arvu vähenemist, sest järgmise 6 aasta jooksul on arstiõppe lõpetavate tudengite arv niisama suur kui töötavate arstide vanuserühm 59–64 eluaastat ja osa lõpetajatest ei asu paraku kunagi arstina tööle. Et Eestis oleks 2032. aastal 3 arsti 1000 inimese kohta (Euroopa keskmine), peab vähenema arstide lahkumine välismaale poole võrra ja igal järgneval aastal Eesti raviasutustesse tööle minema 130–140 arsti, mille tagab vastuvõtt arstiõppesse vähemalt 200 üliõpilast aastas. Järeldus. Et pöörata arstide arvu vähenemine Eestis uuesti tõusule ja et arstide arv oleks aastal 2032 niisama suur kui aastal 2012, peaks oluliselt suurenema nii arstiõppesse vastuvõtt kui ka vähenema arstide lahkumine välismaale. Eesti Arst 2012; 91(8):403–412Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
