Optikusneuriit

  • Kristel Pulges
  • Mari Levin
DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11222
Keywords: optikusneuriit, närvisüsteemi demüeliniseeriv haigus

Abstract

Optikusneuriit on kõige sagedamini esinev nägemisnärvi neuropaatia noortel inimestel. Etioloogiliselt on enamasti tegemist idiopaatilise neuriidiga, mis võib olla demüeliniseeriva haiguse üks väljendusvorm. Tüüpilise sümptomatoloogia korral on optikusneuriit isemööduv ja spetsiifilist ravi ei vaja, ent seose tõttu demüeliniseeriva haigusega vajab tihti multidistsiplinaarset käsitlust ning silmaarsti ja neuroloogi tihedat koostööd. Just demüeliniseeriva haiguse kulu mõjutamise eesmärgil kasutatakse ägeda neuriidi puhul vajaduse korral intravensoosset pulssravi kortikosteroidiga. Suurem osa optikusneuriite paraneb poole aasta jooksul nägemisteravuseni 1,0, kuid lähemal uurimisel võib ilmneda värvi- või kontrastitaju kerge häire. Eesti Arst 2012; 91(8):425–429

Downloads

Download data is not yet available.
Published
2012-09-24
How to Cite
Pulges, K., & Levin, M. (2012). Optikusneuriit . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11222
Issue
September 2012
Section
ÜLEVAADE

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.