ST-elevatsiooniga ja ST-elevatsioonita ägeda müokardiinfarkti haigete ravi hilistulemused pärast perkutaanset koronaarinterventsiooni: registriandmete linkimisuuring
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11241Keywords:
äge müokardiinfarkt, perkutaanne koronaarinterventsioon, registrid, suremusAbstract
Eesmärk. Vähe on uuringuid, kus on hinnatud ägeda muokardiinfarkti (ÄMI) alatüüpide ravitulemusi pärast perkutaannset koronaarinterventsiooni (PKI). Uuringu eesmärk oli võrrelda ST-elevatsiooniga (STEMI) ja ST-elevatsioonita ÄMI (NSTEMI) patsientide hilistulemusi pärast PKI-d. Metoodika. TÜ Kliinikumi aastatel 2006−2009 hospitaliseeritud ÄMI-patsientide andmed müokardiinfarktiregistrist lingiti haigekassa andmebaasi ja rahvastikuregistri andmetega. Esmane liittulem koosnes korduvast mittefataalsest ÄMI-st, korduvast revaskulariseerimisest või surmast, mis iganes neist oli esimesena aset leidnud. Teisese tulemina hinnati uuringus suremust. Riskisuhete ja nende 95% usaldusintervallide (CI)arvutamiseks kasutati Coxi regressiooni, mis kohandati põhitunnustele ja kahjustatud koronaararterite arvule. Tulemused. Uuringuperioodil hospitaliseeritud 2330 ÄMI-patsiendist tehti PKI 1107 (82,9%) STEMI-juhu ja 545 (54,8%) NSTEMI-juhu puhul, mis moodustasid lõpliku uuringuvalimi. Ligi 3aastase jälgimisperioodi ajamediaani jooksul oli STEMI-patsientidel esmase tulemi risk 1,30 (95% CI 1,09−1,56) ja teisese tulemi risk 1,57 (95% CI 1,19−2,08) korda suurem kui NSTEMI-patsientidel. Järeldused. Pärast PKI-d on STEMI-patsientide ravi hilistulemused oluliselt halvemad kui NSTEMI-patsientidel. Erinevused võivad olla tingitud asjaolust, et PKI-le suunatud NSTEMI-patsientidel on väiksem kardiovaskulaarne risk kui sel ÄMI alatüübi patsientidel keskmiselt. Eesti Arst 2012; 91(7):343–348Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.