Akadeemiline meditsiin Tartus 17. sajandi esimesel poolel
Abstract
Rootsi-aegset Tartu ülikooli võib pidada oluliseks Ida-Euroopa meditsiinimõttekeskuseks. Tartus, nagu ka Uppsalas ja Turus, ei jõutud 17. sajandi esimesel poolel meditsiinialaste doktoritööde kaitsmiseni, kuid Tartu gümnaasiumi ja ülikooli tegutsemise esimese veerandsaja aasta pikkuse perioodi jooksul (1630–1656) kaitsti kolm meditsiinialast harjutusdisputatsiooni ning peeti kaks oratsiooni ehk akadeemilist kõnet. Tartus sel ajal meditsiinitöid ette kandnud viiest üliõpilastest oli vaid üks tulevane arst, ülejäänud neli aga loodusteaduslike kõrvalhuvidega teoloogiaüliopilased ja tulevased vaimulikud. Artikli eesmärgiks on vaadelda originaalallikate põhjal Rootsi-aegses Tartu ülikoolis selle esimese tegevusperioodi kestel kajastunud ideid arstiteaduse vallas. Tulemustena võib välja tuua, et Tartus aastatel 1630–1656 koostatud meditsiinitöödes kajastusid nii antiikaegsed humoraalpatoloogilised kui ka varauusaegsed iatrokeemilised vaated arstiteadusele. Tsiteeritud autoritena olid hinnas nende vaadete ühendajad. Lisaks varauusaegsetele teaduslikele arusaamadele peegeldub tollastes Tartu meditsiinitöödes ka antiikkirjandusele (nt Ovidiusele) ja piiblile toetuv mütoloogilis-religioosne pilt arstiteadusest. Eesti Arst 2012; 91(6):294–303Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
