Bioloogiline ravi reumatoloogias
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11257Keywords:
bioloogiline ravi, haigust modifitseeriv ravi, põletikulised reumaatilised haigused, süsteemne erütematoosluupus, osteoporoosAbstract
Bioloogilise ravi kasutuselevõtt reumatoloogias on olnud revolutsioonilise tähendusega krooniliste põletikuliste liigesehaiguste (reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, anküloseeriv spondüliit, juveniilne idiopaatiline artriit) ravis, parandades oluliselt patsientide tervist ja elukvaliteeti. Eestis on praegu võimalik kasutada 8 bioloogilist ravimit. Enamik neist on tuumorinekroosifaktor alfa vastased ained. Nüüdisaegse hinnangu järgi on bioloogiline ravi näidustatud aktiivse, mõõduka kuni raske ja progresseeruva haiguse (reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit) raviks, kui haigus ei ole allunud tavapärasele haigust modifitseerivale ravile. Bioloogilised ravimid ei ole krooniliste põletikuliste liigesehaiguste ravis esmavalikuks. Bioloogiliste ravimite kõrge hinna tõttu on sõltuvalt riikide majanduslikust olukorrast bioloogilise ravi alustamise kriteeriumid ja kättesaadavus patsientidele erinev. Eestis on võimalik kasutada bioloogilist ravi reumatoidartriidi korral siis, kui kombinatsioonravi nelja haigust modifitseeriva ravimiga (sealhulgas glükokortikoid) osutub ebaefektiivseks või esineb ravimite talumatus. Eesti Arst 2012; 91(6):305–310Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.