Vereglükoosi intensiivsem kodune jälgimine parandab 1. tüüpi diabeediga patsientidel glükeemia kontrolli. Juhuslikustatud uuring Eesti patsientidel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11273Keywords:
esimest tüüpi diabeet, kodune vereglükoosi jälgimine, glükohemoglobiin, diabeedi kompensatsioon, hüpoglükeemiaAbstract
Taust. 1. tüüpi diabeedi ravi eesmärgiks on tagada normilähedased vere glükoosiväärtused ja glükohemoglobiini (HbA1c) sisaldus Eesmärgid. Uuringu eesmärgiks oli näidata, et vereglükoosi igapäevane jälgimine vähemalt 4 korda päevas vähendab oluliselt HbA1c väärtust, ilma et suureneks raskete ja öiste hüpoglükeemiate risk. Meetodid. Tegemist oli 25nädalase kahekeskuselise juhuslikustatud uuringuga 1. tüüpi diabeediga patsientidel. Pärast 5-nädalast sõelumisperioodi juhuslikustati uuritavad (n = 20) vereglükoosi intensiivse jälgimise (vähemalt 4 mõõtmist päevas) ja vereglükoosi tavapärase jälgimise (keskmiselt 1,6 mõõtmist päevas) rühma (vastavalt 12 ja 8 patsienti). HbA1c määrati uuringu alguses ning 8 ja 20 nädalat pärast juhuslikustamist. Vere HbA1c sisalduse vähenemise erinevust võrreldi Manni-Whitney U-testiga. Tulemused. Vereglükoosi intensiivse jälgimise rühmas vähenes HbA1c sisaldus 20nädalase uuringuperioodi jooksul keskmiselt 0,96% (95% usaldusvahemik, 95% CI = –1,19 kuni –0,73%) võrra ning kontrollrühmas suurenes HbA1c sisaldus samal ajal 0,2% (95% CI = –0,05–0,45%) võrra (p Järeldus. Vereglükoosi intensiivne kodune jälgimine parandab oluliselt diabeedi kompensatsiooni, ilma et suureneks raskete või öiste hüpoglükeemiate risk. Eesti Arst 2012; 91(5):230–235Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.