Rinosinuiit – sümptomitest diagnoosi ja ravini

Authors

  • Sven Kivioja

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11274

Keywords:

äge rinosinuiit, krooniline rinosinuiit, sinuiidi diagnoosimine, sinuiidi ravi

Abstract

Rinosinuiit on oluline tervisehäire, mille esinemissagedus suureneb kogu maailmas. Kuigi Eesti kohta puuduvad epidemioloogilised uuringud, nähtub haigekassa 2005.–2010. aasta andmetest, et haigestumine kroonilisse rinosinuiiti on kasvanud. Kroonilise rinosinuiidi patogenees ei ole selge. Viimasel kümnendil on koostatud mitmeid rinosinuiidi ravijuhendeid, kuid konsensust ei ole seni saavutatud. Rinosinuiit on termin, mis hõlmab laia spektri nina ja ninakõrvalkoobaste põletikulisi haigusi, mida diagnoosivad ja ravivad erinevad spetsialistid: perearstid, pulmonoloogid, pediaatrid, sisehaiguste arstid ja kõrva-nina-kurguarstid. Erialati, ka erialasiseselt, kasutatakse haiguse käsitlemisel sageli erinevat paradigmat. Kirjanduse ülevaatest selgub, et kui ägeda rinosinuiidi (ÄRS) diagnostikas ja ravis on konsensus saavutatud ja kõikjal on peamiseks probleemiks antibiootikumide ülekasutamine, siis kroonilise rinosinuiidi (KRS) puhul, kaasa arvatud ravijuhendites, täiesti kattuvaid seisukohti ei ole. Eesti Arst 2012; 91(5):236–240

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2012-05-31

How to Cite

Kivioja, S. (2012). Rinosinuiit – sümptomitest diagnoosi ja ravini . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11274

Issue

Mai 2012

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.