Viivitus esmasel arsti poole pöördumisel ja selle põhjused rinnavähipatsientidel Eestis

Authors

  • Kristen Väljaots
  • Mare Tekkel
  • Kaire Innos

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11309

Keywords:

rinnavähk, esmased sümptomid, patsiendi viivitus, haiguse mõjurid

Abstract

Taust ja eesmärgid. Rinnavähihaigete elulemus Eestis paraneb, kuid on siiski väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Uuringu eesmärk oli analüüsida tegureid, mis olid seotud patsiendi viivitusega arsti poole pöördumisel pärast esmaste rinnavähisümptomite avastamist. Metoodika. Uuringus osalesid aastatel 2008–2010 diagnoositud ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravil viibinud esmase rinnavähiga naised. Andmed koguti intervjuude käigus. Analüüsi kaasati juhud, mille esmaavastajaks oli patsient ise. Viivitanuteks peeti naisi, kes enda sõnul ei registreerunud arsti vastuvõtule seitsme päeva jooksul pärast sümptomite avastamist. Analüüs tehti logistilise regressiooni abil. Tulemused. Analüüsi kaasati 571 rinnavähipatsienti, neist 36% registreerus arsti vastuvõtule viivitusega. Viivituse tõenäosus oli statistiliselt oluliselt suurem 70-aastastel või vanematel naistel, eestlastel ning suitsetajatel, samuti nendel, kellel oli üle kahe usaldusisiku (võrreldes nendega, kellel polnud ühtegi) või kellel puudus varasem teave rinnavähi kohta (võrreldes nendega, kes olid seda saanud kahest või enamast allikast). Üle poole viivitanutest tõid peamise põhjusena esile sümptomite pidamist kahjututeks ja mitteolulisteks. Järeldused. Eestis on vaja jagada rohkem teavet rinnavähi kohta, eriti vanemaealistele. Informeerida tuleb sobivas vormis ning kättesaadavate allikate kaudu. Tuleb rõhutada rinnavähile viitavate võimalike sümptomite paljusust ning varajase arsti poole pöördumise otsustavat tähtsust ravitulemustele. Eesti Arst 2012; 91(3):121–127

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2012-03-29

How to Cite

Väljaots, K., Tekkel, M., & Innos, K. (2012). Viivitus esmasel arsti poole pöördumisel ja selle põhjused rinnavähipatsientidel Eestis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11309

Issue

Märts 2012

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.