Eesti arstiteaduslikud seltsid esimestel nõukogude aastakümnetel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11327Keywords:
arstideseltsid, totalitarism, Eesti NSVAbstract
1940. aastal alanud Nõukogude anneksioon likvideeris Eestile Vabariigile omase seltsiliikumise. Kaotati ka arstide seltsid, erinevad tervishoiule pühendunud seltsid, Arstide Koda jpm. Teaduslike, sh arstiteaduslike seltside saatus oli keerukam, nii mõnigi neist sai esialgu tegevust jätkata. Alles pärast sõda asus võim meditsiiniteaduslikke seltse oma arusaama kohaselt korraldama. Aastatel 1945–1962 loodi Eestis 52 arstiteaduslikku seltsi. Totalitaarses riigis ei olnud tegemist tavamõistes kodanikuühendustega, vaid riigi kontrollile allutatud institutsioonidega, mille ülesandeks oli esmajärjekorras toetada riiklike institutsioonide tööd. Seltside põhikirjad, aga ka valdkonnad, milles erialaseltse moodustada, olid ette antud. Püüti rajada võimuvertikaali: kohalikud ja haruseltsid allusid vabariiklikele keskseltsidele, need omakorda üleliidulistele. Seltsiliikumist kontrollis ja püüdis suunata Tervishoiuministeeriumi Õpetatud Meditsiiniline Nõukogu. Eelnev ei tähenda, et seltsides oleks tehtud halba tööd. Arstiteaduslikele seltsidele andsid sisu nende liikmed, kes kandsid ka nõukogude aastatel edasi endisi traditsioone ning levitasid võimalust mööda kolleegide seas uuemat teadusinfot, rajades niiviisi vundamenti tänapäeva Eesti arstiteadusele. Eesti Arst 2012; 91(2):77–82Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
