Vähiravist põhjustatud kardiotoksilisus

Authors

  • Olga Konovalova
  • Jana Jaal

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11328

Keywords:

keemiaravi, märklaudravi, kiiritusravi, kardiotoksilisus

Abstract

Rahvastiku vananemise ning südamehaiguste riskitegurite laialdase leviku tõttu võib ühel ja samal patsiendil esineda koos nii onkoloogiline kui ka kardiovaskulaarne haigus. Kardiovaskulaarsete haiguste ja tüsistuste riski suurendab ka patsiendil rakendatav vähivastane ravi. Kõige sagedamini tekitavad kardiotoksilisust antratsükliinid, trastusumaab, fluoropürimidiinid, angiogeneesi inhibiitorid ning kiiritusravi. Vähiravi ajal ja selle järel võib patsientidel esineda arütmiad, ägedat koronaarhaigust, müokardiiti, perikardiiti, vasaku vatsakese düsfunktsiooni, kardiomüopaatiat, südamepuudulikkust ning südamesurma. Seetõttu peab onkoloog olema täielikult informeeritud patsiendil esineda võivatest kardiaalsetest probleemidest ning kasutatava ravi võimalikest kõrvaltoimetest, et iga patsiendi jaoks valida kõige vähem südant kahjustav raviviis. Selle tagamiseks on üha sagedamini vaja onkoloogide ja kardioloogide koordineeritud koostööd. Eesti Arst 2012; 91(2):84–92

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2012-02-29

How to Cite

Konovalova, O., & Jaal, J. (2012). Vähiravist põhjustatud kardiotoksilisus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11328

Issue

Veebruar 2012

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.