Farmakokineetika ja ravimivormide mõju ravimite kliinilisele kasutamisele

Authors

  • Paavo Pokk

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11344

Keywords:

ravimivormid, farmakokineetika, ravimite manustamise teed, nanotehnoloogia

Abstract

Nüüdisaja farmakodünaamika aluseks on seisukoht, et ravimi toime tugevus on määratud tema kontsentratsiooniga retseptoril. Ravimi kontsentratsiooni retseptoril on võimalik mõjutada õige ravimivormi valikuga. Ravimivorm on ravimile abiainete ja tehnoloogiliste võtetega antav manustamiseks sobiv vorm. Õige ravimivormi valikuga on võimalik parandada terapeutilist efekti, avaldada valikulisemat toimet ja vähendada kõrvaltoimete esinemissagedust. Ravimite süsteemse toime saavutamiseks on endiselt eelistatuim tee nende suukaudne manustamine. Suu kaudu manustatavaid ravimivorme arendatakse eesmärgiga võimaldada ravimil avaldada toimet seedetrakti kindlas osas või tagada selle jõudmine toimekohale mujal organismis. Viimase 10 aasta jooksul on muutunud sagedasemaks ravimite inhalatsiooni teel või transdermaalne manustamine süsteemse toime saamiseks. Eesti Arst 2012; 91(1):26–32

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2012-01-31

How to Cite

Pokk, P. (2012). Farmakokineetika ja ravimivormide mõju ravimite kliinilisele kasutamisele . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11344

Issue

Jaanuar 2012

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.