Arstiabi ja teatud ravimite kasutamise ning vähi varaseks avastamiseks uuringute tegemise piirkondlikud erinevused 2012. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu alusel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11377Keywords:
arstiabi ja ravimite kasutamine, vähi varase avastamise uuringud, Eesti piirkonnadAbstract
Eesmärk. Analüüsida arstiabi, teatud ravimite kasutamise ja vähi varase avastamise uuringute tegemise piirkondlikke erinevusi Eestis. Metoodika. Analüüsiks kasutati Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2012 andmeid. Uuringu tegemiseks telliti rahvastikuregistrist kihitatud juhuvalim, millesse kuulus 5000 isikut vanuses 16–64 aastat. Küsimustikud koostati nii eesti kui ka vene keeles. Postiküsitlus toimus märtsis-aprillis 2012, sellele vastas 2969 isikut. Piirkondlike erinevuste hindamiseks jagati Eesti 5-ks ning tulemusi väljendati võrdluses Põhja-Eesti näitajatega mitmese logistilise regressiooni abil. Šansisuhted koos 95% usaldusvahemikuga arvutati kohandatuna soole, vanusele, haridusele, sissetulekule ja majanduslikule aktiivsusele. Tulemused. Võrdluses Põhja-Eestiga oli oluliselt suurem viimase 12 kuu jooksul perearstiabi kasutamine Lõuna-Eestis, perearstiabi kasutanute visiitide keskmine arv kõigis Eesti piirkondades; haiglaravil viibimine, vastamisele eelnenud viimase seitsme päeva jooksul mitmete ravimite kasutamine ning naistel viimase viie aasta jooksul Pap-testi mittetegemine Kirde-Eestis; oluliselt väiksem oli rahustite/uinutite/antidepressantide kasutamine Kesk- ja Lääne-Eestis ning Pap-testi mittetegemine Lõuna-Eestis. Kokkuvõte. Ainult Kirde-Eestis esines olulisi erinevusi võrreldes Põhja-Eestiga kõigis uuritud valdkondades. Valdavalt riikliku sõeluuringu raames tehtava mammogrammi mittetegemisel olulisi piirkondlikke erinevusi ei ilmnenud. Tõenäoliselt on leitud erinevuste põhjustes oma osa ka tervishoiukorralduse piirkondlikel erinevustel.Eesti Arst 2013; 92(10):557–563Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.