Tõenduspõhine rinnavähi kiiritusravi

  • Kersti Kallak
  • Peeter Padrik
DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11379
Keywords: rinnavähk, kiiritusravi, rinda säilitav ravi

Abstract

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Haigestumus on viimase paarikümne aasta jooksul suurenenud, kuid suremus järjekindlalt vähenenud, sest haigus avastatakse üha varem ja ravi on üha tõhusam. Rinnavähi ravis on kombineeritud kirurgiline, kiiritus- ja süsteemne ravi. Kiiritusravi on lokaalne ravimeetod, mille näidustused sõltuvad teostatavast operatsioonist, kasvaja histoloogiast ja haiguse levikust. Kiiritusravi eesmärk adjuvantravina on nii lokaalse kui ka regionaalse retsidiivi vähendamine, aga ka üldise elulemuse parandamine. Rinda säilitava operatsiooni korral on vajalik kogu allesjäänud rinnakoe kiiritamine. Mastektoomia järel sõltub radioteraapia vajadus regionaalsete lümfisõlmede haaratusest, neoadjuvantse süsteemse ravi kasutamisel ka ravieelsest kasvaja kliinilisest levikust. Ülevaateartiklis on esitatud rinnavähi kiiritusravi tõenduspõhised näidustused, tutvustatud uurimisel olevaid uuemaid ravitehnikaid, samas on juhitud tähelepanu ka sellele, millal kiiritusravi mitte rakendada, sest iga ravi põhjustab ka kõrvaltoimeid.Eesti Arst 2013; 92(10):575–580

Downloads

Download data is not yet available.
Published
2013-11-27
How to Cite
Kallak, K., & Padrik, P. (2013). Tõenduspõhine rinnavähi kiiritusravi . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11379
Issue
November 2013
Section
ÜLEVAADE

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.