Kroonilise B-hepatiidi jälgimise ja ravi soovitused

Authors

  • Riina Salupere
  • Matti Maimets
  • Benno Margus
  • Kristi Ott
  • Kai Zilmer

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11394

Keywords:

B-hepatiit, krooniline B-hepatiit, viirusevastane ravi

Abstract

B-hepatiidi jälgimise ja ravi soovituste eesmärgiks on tutvustada kroonilise B-hepatiidi haige jälgimise ja viirusevastase ravi tänapäevaseid põhimõtteid, et vältida lõppstaadiumis maksatsirroosi ja maksarakk-kasvaja teket. Kroonilise maksahaiguse progresseerumisel suureneb B-hepatiidiviiruse (HBV) DNA kogus veres. Seetõttu on püsiva viirusvastuse saavutamine, mida iseloomustab HBV DNA puudumine veres nii B-hepatiidiviiruse pinnaantigeeni (HBeAg) positiivsel kui ka HBeAg-negatiivsel patsiendil, oluline. Veelgi parem on, kui neil haigeil viirusevastase ravi tulemusel kaob HBsAg ja tekivad B-hepatiidiviiruse pinnaantigeeni vastased antikehad (antiHBs). Viirusevastane ravi on näidustatud nii HBeAg-positiivsele kui ka HBeAg-negatiivsele patsiendile erinevuseta ning sõltub kolmest kriteeriumist: HBV DNA kogus veres enam kui 2000 IU/ml; ALAT üle referentsväärtuse; mõõdukas või raske põletik ja/või vähemalt mõõdukas fibroos maksakoes. Ravi alustamisega ei tohi viivitada, kui ALAT ületab referentsväärtuse kaks korda ja HBV DNA kogus on enam kui 20 000 IU/ml, samuti kui B-tsirroosiga patsiendil on HBV DNA kogus veres määratav. Ravimid ja ravistrateegia on sarnane nii HBeAg-positiivse kui HBeAg-negatiivse patsiendi jaoks. Esmavalikuks on kas alfa-2a-peginterferoon (pegIFNalfa2a) või nukleosiidi/ nukleotiidi analoogidest kas entekaviir või tenofoviirdisoproksiil. PegIFNalfa2a esmavalikuna sobib nii HBeAg-positiivsele kui ka HBeAg-negatiivsele patsiendile. Ainuvõimalikuks ravimiks on entekaviir või tenofoviirdisoproksiil B-tsirroosiga patsiendile, pegIFNalfa2a vastunäidustuste esinemise korral või juhul, kui patsient ei allunud varasemale pegIFNalfa2a-ravile.B-hepatiidiviirusest põhjustatud ägeda B-hepatiidi kulg arvatakse krooniliseks, juhul kui HBsAg-d on määratavad veres kauem kui kuus kuud. Selline haiguskulg tekib vähem kui 5%-l ägedasse B-hepatiiti haigestunud täiskasvanuist. Kroonilist B-hepatiiti esineb Eestis harvemini kui kroonilist C-hepatiiti ja seetõttu on haigus kuni viimase ajani jäänud vajaliku tähelepanuta. Eesti Arst 2013; 92(9):504–508

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2013-10-28

How to Cite

Salupere, R., Maimets, M., Margus, B., Ott, K., & Zilmer, K. (2013). Kroonilise B-hepatiidi jälgimise ja ravi soovitused . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11394

Issue

Oktoober 2013

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.